Samuti mõjutas haridust Lutheri saksakeelne piibel, mis pani aluse saksa kirjakeelele ning mõjutas sealjuures ka teisi keeli (ka eesti kirjakeelt). Eesti keelt ja haridust mõjutas ka see, et reformatsioon nõudis rahvakeelset piiblit kõigile. Mis tähendas, et inimestel oli motivatsioon lugemist õppida ja end harida.
Luther nõudis ühesugust algharidust nii poistele kui ka tüdrukutele. Nii on see ka tänapäeval, arenenud maades.
Reformatsioonist on pärit ka erinevad kooliastmed ja praktiline õppimine, ehk see, et õpilased on mõned tunnid koolis ja seejärel lähevad koju ise ülesandeid tegema.
Martin Luther tahtis, et kõik saaksid koolis käia ja, et kui vaesemad pered ei suuda oma lapsi ise kooli saata, siis peab kirik neid aitama. Nii on ka tänapäeval. Meil on kehtestatud näiteks ranitsatoetus, mis aitab vaesemaid peresid.
Üks tähtis aspekt, mille tänapäeva haridus on üle võtnud reformatsiooniaegselt hariduselt, on see, et õpetama peab erinevaid keeli ja kunste. Tänapäeval õpetatakse meil vähemalt kahte võõrkeelt ja erinevaid loovusega seotud aineid (1).
1. M. Tilk, Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004. Lk 417-448.
1. M. Tilk, Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004. Lk 417-448.
Esimene eestikeelne piibel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar